Soovitused lapsevanemale enne lapse hoiurühma toomist
Tutvuge lasteaiaga
- Informatsiooni saamiseks lasteaia kohta (omandisuhted, lepingud, töökorraldus, kodukord, päevakava jms) pöörduge direktori, õppejuhi või juhiabi poole.
- Rääkige oma lapsele lasteaiast, uutest mängukaaslastest, mängudest ja tegevustest.
- Laiendage lapse suhtlusringi. Võimalusel jätke laps mõneks tunniks perele lähedaste inimeste juurde. Nii õpib laps toime tulema ajutise lahusolekuga vanematest.
- Võimaldage lapsel suhelda ja mängida eakaaslastega.
- Enne hoiurühmaga liitumist külastage võimalusel lasteaia õueala ja mänguväljakut ning tutvuge lapse õpetajatega.
Harjumused ja päevakava
- Järgige kodus päevakava, mis on võimalikult sarnane lasteaias kehtivaga. Olulised on regulaarsed söögiajad, lõunane puhkeaeg ja õues viibimine. Hea on, kui lapse elukorraldus kodus on kindla rütmiga.
- Harjutage last magama oma voodis ning loobuma harjumusest uinuda süles või kiigutades.
- Enne hoiurühmaga liitumist harjutage last loobuma lutist, lutipudelist ja päevasest mähkmekandmisest.
Eneseteenindusoskused
- Hoiurühmas käiv laps on valdavalt mähkmevaba ning tal on kujunenud esmane harjumus potil käia (kas või üksnes potil istuda).
- Vajadusel kasutame lasteaias mähet võõrdumise perioodil õuesoleku ja lõunaune ajal.
- Hoiurühmas käiv laps oskab juba lusikaga süüa. Lapsed söövad ise ning vajadusel täiskasvanud abistavad.
- Harjutage last rahulikult söögilauas püsima ja koos sööma. Püüdke vältida harjumust lahkuda lauast enne söömise lõpetamist.
Tervis ja liikumine
Liikuge lapsega palju värskes õhus ja harjutage teda järk-järgult erinevate ilmastikutingimustega. Hea tervise ja liikumisharjumustega laps kohaneb lasteaia elurütmiga paremini.
Lubage ja toetage lapsel oskust olla iseseisev ja teha asju, milleks ta on juba ealiselt suuteline
Iseseisvalt lusikaga sööma, end riietumisel aitama, käsi ja nägu pesema ning kuivatama, enda järel mänguasju ära panema ning potil käima.
Laps ja piirid
Piirid annavad lapsele turvatunde
Armastus, hoolivus ja järjepidevusIga laps vajab piire, et ümbritsev maailm talle hirmutav ei tunduks. Lapse piirideks on vanemate poolt armastusega öeldud keelud ja käsud. Kuigi väikesele lapsele on vanemal väga raske midagi keelata, on hea, kui tal on lasteaeda tulles tuttavad mõisted: ei tohi, tule siia, räägime tasem, ära tee teistele haiget jne. Lapsele on suur šokk, kui talle pole kodus vanemate poolt piire seatud või nende täitmist tähtsaks peetud, aga lasteaias enam nii ei ole. Siis peab õpetaja hakkama ise piire seadma ja lapsele jääb sellest ebameeldiv kogemus.
Laps ja head kombed
Head kombed algavad kodust
Vanemate eeskuju ja järjepidevusHead kombed on head harjumused. Oluline on alustada nii vara kui võimalik, et head kombed muutuksid millekski, mida laps teeb automaatselt. Heade kommete harjutamine algab kodust. Olge oma käitumisega eeskujuks ning järjekindlad.
Alustage paari viisaka sõna õpetamisega, nagu „palun“, „aitäh“ ja „palun vabandust“. Lasteaeda tulles ja minnes öelge ise julgelt „tere“ ja „head aega“ ning julgustage ka last seda tegema.
Vanemad on alati esimesed, keda lapsed jälgivad ja jäljendavad ning kellest saab alguse nende esmane suhtumine ümbritsevasse maailma. Kiitke lapse pingutusi ja püüdlusi, aidake neil olla enesekindlad ning selgitage, miks ei või teistele haiget teha (põhjus, tagajärg). Iga lapsevanem vastutab ise oma lapse eest. See, milliseks inimeseks laps kasvab, sõltub eeskätt tema vanematest. Lasteaed ja õpetajad teevad koostööd lastevanematega lapse igakülgse arengu nimel.
Lasteaiaga kohanemine
Nõuandeid lapsevanemaleNõuandeid, kuidas oma last aidata, et tal oleks lasteaiaga lihtsam kohaneda.
Uues keskkonnas tunnevad lapsed end alguses üksi jäetuna, ehkki rühmas on teda toetavad täiskasvanud ja uued kaaslased. Rääkige lapsele varakult positiivses võtmes tema päevast lasteaias, mida ta seal tegema hakkab – mängudest, õueajast, riietumisest ja puhkeajast. Selgitage lapsele, et lasteaia rühmas on lapsi palju, kellega koos on tore toimetada.
Mida täpsem on teie jutustus ja mida rohkem te seda kordate, seda kindlamalt laps ennast tunneb.
Lapsevanem, varuge aega ja kannatust
Hea teada lasteaiaga harjumisel
Kannatlikkus, turvatunne ja hoolivusPlaneerige lasteaiaga harjutamiseks aega – hea, kui paaril nädalal ei peaks kohe tööle kiirustama. Laps vajab rohkelt Teie tuge lasteaiaga harjumisel.
Hea on last lasteaiaga harjutada rahulikus tempos.
Lõunasele puhkepausile jääb laps alles siis, kui ta on päeva esimese poolega täiesti kohanenud.
On täiesti normaalne, kui pärast edukat harjutamisperioodi tuleb hoiurühma ealisel lapsel nn tagasilöök. Laps on muutunud jonnakaks ning ta on arengus paar kuud justkui tagasi astunud. Muretsemiseks ei ole põhjust, see läheb üle.
Lapsele võib rühma kaasa anda koduse kaisuka, mis pakub turvatunnet ning on lohutuseks koduigatsuse korral.
Kui laps on haigestunud, ravige ta täiesti terveks ja alles siis tooge uuesti lasteaeda. Ka köha ja nohu on haigused ja nakatavad kaaslasi. Haigena lasteaias viibimine on lapsele kurnav.
Lapse haigestumisel nakkushaigustesse (tuulerõuged, silmapõletik, gripp jne) teavitage esimesel võimalusel rühma õpetajaid.
Lasteaiast tunneb rõõmu vaid terve ja puhanud laps.
Lapsevanema ja lapse hommikuseks lahkuminekuks on soovituslik sisse seada rahulik, optimistlik rutiin
Lapse lasteaeda jätmine
Kuidas muuta hommikune lahkumine lihtsamaks?Öelge lapsele kindlalt, heatahtliku tooniga, et emmel/issil on aeg minna.
Kallistage last oma tavalisel moel ja lahkuge.
Olge enesekindlad last õpetajale üle andes (öelge näiteks, et lapsel tuleb täna kindlasti tore päev).
Öelge lapsele, millal talle järele tulete. Olge ise täpsed ja pidage oma lubadusest alati kinni.
Lahkumise venitamisega teete lapse tuju vaid kurvemaks.
Kui olete last toomas või viimas, pühenduge lapsele! Laps peab nüüd tajuma, et on vanemale tähtis ja vanem aitab teda.
Kui lapsevanemal jääb hommikul hinge mure, saab ta alati rühma telefonile helistada ning vajadusel helistab ka õpetaja ise lapsevanemale.
Usaldus ja koostöö
Vanema positiivne hoiak toetab lastLapse kohanemine lasteaiaga sõltub suuresti lapsevanema suhtumisest ja hoiakutest. Kui vanem on rõõmsameelne ja toetav, läheb lapsel kohanemine lasteaiaga kiiremini. Kui vanem on mures, pabistab ja kardab, saab laps sellest aru ning ka tema hoiakud muutuvad. Usalduslik ja lugupidav koostöö lapsevanema ja rühmameeskonna vahel toetab igati lapse turvalist ja tegusat päeva lasteaias.
Lapse iseseisvuse kujunemine
Harjutamine ja kordamine annavad oskusedJärgides eelpool välja toodud näpunäiteid tagate oma lapsele sujuva kohanemise lasteaiaga. Kodus olete te lapsega üks-ühele, lasteaias on tähelepanu soovivaid lapsi terve rühma jagu. Eneseteenindamise oskuste omandamine väikelapseeas (1–3 a) toimub jälgides ja matkides, kuid enamasti siiski pidevalt tegevusi korrates ja harjutades. Harjutamine ongi kolme esimese eluaasta tähtsaim praktiliste kogemuste omandamise ja oskuste kinnistamise viis.
Mida on lapsele lasteaeda vaja
Mida vältida?
Enne soovitusi, mida lapsele lasteaeda kaasa võtta, toome välja mõned asjad, mida võiks vältida:
- Paelte ja nööpidega riided, mida laps ei oska ise selga panna.
- Paeltega jalanõud, kui laps ei oska veel ise paelu siduda.
- Sõrmkindad, kui laps ei oska neid veel ise kätte panna.
Üldised soovitused
- Riided võiksid olla sellised, millega laps saab ise hakkama.
- Jalanõud peaksid olema mugavad ja kergesti jalga pandavad. Eelistada võiks krõpskinnitusega jalanõusid.
Võimlemistunnid
Võimlemistunnid toimuvad 1–2 korda nädalas. Selleks on lapsele vaja:
- T-särki.
- Lühikesi pükse.
Võimlemisriided palume panna riidest kotti.
Ujumistunnid
Ujumistunnid toimuvad 1 kord nädalas. Selleks on lapsele vaja:
- Ujumisriideid – trikood või ujumispükse.
- Ujumismütsi – sobib ka riidest ujumismüts.
- Kapuutsiga dressipluusi – basseinist tulles võivad lapse juuksed olla niisked ning koridoris võib esineda tuuletõmbust.
- Rätikut – paraja suurusega, mitte liiga suurt ega liiga väikest.
Siseriided
Siseriiete valik sõltub rühma temperatuurist. Jahedamas ruumis sobivad pikkade varrukatega särgid ja pikad püksid. Soojemas ruumis võib eelistada lühikeste varrukatega särke, kleite, lühikesi pükse ja seelikuid.
Lapsele on vaja:
- Särgid: pikkade ja lühikeste varrukatega.
- Püksid: pikad püksid, retuusid, sukkpüksid või lühikesed püksid. Sobivad ka kleidid ja seelikud.
- Sokid: toasokid, mis vahetatakse enne õueminekut.
- Sandaalid: soovitatavalt krõpskinnitusega, et laps saaks neid ise jalga panna.
- Pidžaama: paelteta ja lihtsasti selga pandav.
Õueriided
Õueriided peaksid olema valitud vastavalt aastaajale ja ilmastikule. Talveks vajab laps paksemaid ning kevadeks ja sügiseks õhemaid riideid.
Lapsele on vaja:
- Müts: sobib ka tuukrimüts või müts-sall.
- Sall: soovitatavalt torusall, mis hoiab kaela soojas.
- Kindad: võiksid olla vetthülgavast materjalist.
- Üleriided: kombinesoon või jope ja pükste komplekt, võimalusel vetthülgavad. Vajadusel ka kampsun või pusa.
- Jalanõud: kevadeks krõpskinnitusega tossud, vihmase ilmaga kummikud või veekindlad tossud, talveks soojad talvesaapad ning kevad-sügiseks vastava ilmaga sobivad saapad.
- Sokid: õueminekuks vahetab laps sokid.
Veel vajalikku
Lapse kapis võiksid tagavaraks olla pesupüksid ja muud vahetusriided, kamm ning kilekotirull või eraldi kilekotid.