Esimest korda lasteaiateed alustades on kindlasti palju küsimusi, mis vajavad vastuseid ja nõuandeid. Lapse sõime tulek on suur muutus lapse ja kogu perekonna elus. Et laps kiiremini lasteaiaga kohaneks, on tähtis, et Teie, kallis lapsevanem, valmistaksite oma last muutusteks ette.
Soovitused lapsevanemale enne lapse sõimerühma toomist
- Informatsiooni saamiseks lasteaia kohta (omandisuhted, lepingud, töökorraldus, kodukord, päevakava jms) vajutage siia või pöörduge direktori, õppejuhi või juhiabi poole.
- Rääkige oma lapsele lasteaiast, uutest mängukaaslastest, mängudest ja tegevustest lasteaias.
- Laiendage lapse suhtlusringi, võimalusel jätke laps perele lähedaste inimeste juurde mõneks tunniks! Nii õpib laps üle elama ajutist lahusolekut lapsevanematest.
- Võimaldage lapsel suhelda ja mängida eakaaslastega.
- Enne sõimerühmaga liitumist külastage võimalusel lasteaia õueala ja mänguväljakut ning tutvuge lapse õpetajatega.
- Järgige kodus päevakava, mis on lähedane lasteaias kehtivaga. Olulised on söögiajad, lõunane puhkeaeg ja õues viibimise aeg. Hea, kui lapse elukorraldus kodus on regulaarne ja kindla rütmiga.
- Harjutage last magama oma voodis ning võõrutage kodune armas harjumus uinuda süles või kiigutades.
- Enne sõimerühmaga liitumist on Teie lapsel aeg võõrduda järgnevatest harjumustest: luti imemine, lutipudelist joomine, mähkme kandmine päevasel ajal (vajadusel kasutame mähet lasteaias vaid võõrdumise perioodil õues oleku ja lõunaune ajal).
- Sõimeealine laps on valdavalt mähkmevaba ja tal on kujunenud esmane harjumus potil käia (kasvõi potil üksnes istuma).
- Sõimeealine laps oskab juba lusikaga süüa. Sõimes söövad lapsed ise, vajadusel täiskasvanud abistavad.
- Harjutage last rahulikult söögilauas püsima ja koos sööma ning püüdke vältida kommet lahkuda enne söömise lõpetamist lauast.
- Liikuge lapsega palju värskes õhus, karastage last, sest terve laps kohaneb lasteaia elurütmiga kiiremini.
Lubage ja toetage lapsel oskust olla iseseisev ja teha asju, milleks ta on juba ealiselt suuteline
Iseseisvalt lusikaga sööma, end riietumisel aitama, käsi ja nägu pesema ning kuivatama, enda järel mänguasju ära panema ning potil käima. Kiitke oma last!
Laps ja piirid
Iga laps vajab piire, et ümbritsev maailm talle hirmutav ei tunduks. Lapse piirideks on vanemate poolt armastusega öeldud keelud ja käsud. Kuigi väikesele lapsele on vanemal väga raske midagi keelata, on hea, kui tal on lasteaeda tulles tuttavad mõisted: ei tohi, tule siia, räägime tasem, ära tee teistele haiget jne. Lapsele on suur šokk, kui talle pole kodus vanemate poolt piire seatud või nende täitmist tähtsaks peetud, aga lasteaias enam nii ei ole. Siis peab õpetaja hakkama ise piire seadma ja lapsele jääb sellest ebameeldiv kogemus.
Laps ja head kombed
Head kombed on head harjumused. Oluline on alustada nii vara kui võimalik, et head kombed muutuksid millekski, mida laps teeb automaatselt. Heade kommete harjutamine algad kodust. Olge oma käitumisega eeskujuks ning järjekindlad.
Alustage paari viisaka sõna õpetamisega, nagu "palun", "aitäh" ja "palun vabandust". Lasteaeda tulles/minnes öelge ise julgelt „tere“ ja „head aega“ ning julgustage ka last seda tegema.
Vanemad on alati esimesed, keda lapsed jälgivad ja jäljendavad ning kellest saab alguse nende esmane suhtumine ümbritsevasse maailma. Kiitke lapse pingutusi ja püüdlusi, aidake neil olla enesekindlad ning selgitage, miks ei või teistele haiget teha (põhjus, tagajärg). Iga lapsevanem vastutab ise oma lapse eest. See, milliseks inimeseks laps kasvab, sõltub eeskätt tema vanematest. Lasteaed ja õpetajad teevad koostööd lastevanematega lapse igakülgse arengu nimel.
Nõuandeid, kuidas oma last aidata, et tal oleks lasteaiaga lihtsam kohaneda.
- Uues keskkonnas tunnevad lapsed end alguses üksi jäetuna, ehkki rühmas on teda toetavad täiskasvanud ja uued kaaslased. Rääkige lapsele varakult positiivses võtmes tema päevast lasteaias, mida ta seal tegema hakkab – mängudest, õueajast, riietumisest ja puhkeajast. Selgitage lapsele, et lasteaia rühmas on lapsi palju, kellega koos on tore toimetada.
- Mida täpsem on teie jutustus ja mida rohkem te seda kordate, seda kindlamalt laps ennast tunneb.
Lapsevanem, varuge aega ja kannatust
- Planeerige sõimeeluga harjutamiseks aega – hea, kui paaril nädalal ei peaks kohe tööle kiirustama. Laps vajab rohkelt Teie tuge sõimeeluga harjumisel.
- Hea on last harjutada sõimeeluga rahulikus tempos.
- Lõunasele puhkepausile jääb laps alles siis, kui ta on päeva esimese poolega täiesti kohanenud.
- On täiesti normaalne, kui pärast edukat harjutamisperioodi tuleb sõimelapsel nö tagasilöök. Laps on muutunud jonnakaks ning ta on arengus paar kuud justkui tagasi astunud. Muretsemiseks ei ole põhjust, see läheb üle.
- Lapsele võib rühma kaasa anda koduse kaisuka, mis pakub turvatunnet ning on lohutuseks koduigatsuse korral.
- Kui laps on haigestunud, ravige ta täiesti terveks ja alles siis tooge uuesti lasteaeda. Ka köha ja nohu on haigused ja nakatavad kaaslasi. Haigena lasteaias viibimine on lapsele kurnav.
- Lapse haigestumisel nakkushaigustesse (tuulerõuged, silmapõletik, gripp jne.) teavitage esimesel võimalusel rühma õpetajaid.
- Lasteaiast tunneb rõõmu vaid terve ja puhanud laps.
Lapsevanema ja lapse hommikuseks lahkuminekuks on soovituslik sisse seada rahulik, optimistlik rutiin
- Öelge lapsele kindlalt, heatahtliku tooniga, et emmel/issil on aeg minna.
- Kallistage last oma tavalisel moel ja lahkuge.
- Olge enesekindlad last õpetajale üle andes (öelge näiteks, et lapsel tuleb täna kindlasti tore päev).
- Öelge lapsele, millal talle järele tulete. Olge ise täpsed ja pidage oma lubadusest alati kinni.
- Lahkumise venitamisega teete lapse tuju vaid kurvemaks.
- Kui olete last toomas või viimas, pühenduge lapsele! Laps peab nüüd tajuma, et on vanemale tähtis ja vanem aitab teda.
- Kui lapsevanemal jääb hommikul hinge mure, saab ta alati rühma telefonile helistada ning vajadusel helistab ka õpetaja ise lapsevanemale.
Lapse kohanemine lasteaiaga sõltub suuresti lapsevanema suhtumisest ja hoiakutest. Kui vanem on rõõmsameelne ja toetav, läheb lapsel kohanemine lasteaiaga kiiremini. Kui vanem on mures, pabistab ja kardab, saab laps sellest aru ning ka tema hoiakud muutuvad. Usalduslik ja lugupidav koostöö lapsevanema ja rühmameeskonna vahel toetab igati lapse turvalist ja tegusat päeva lasteaias.
Järgides eelpool välja toodud näpunäiteid tagate oma lapsele sujuva kohanemise lasteaiaga. Kodus olete te lapsega üks-ühele, lasteaias on tähelepanu soovivaid lapsi terve rühma jagu. Eneseteenindamise oskuste omandamine väikelapseeas (1-3a) toimub jälgides ja matkides, kuid enamasti siiski pidevalt tegevusi korrates ja harjutades. Harjutamine ongi kolme esimese eluaasta tähtsaim praktiliste kogemuste omandamise ja oskuste kinnistamise viis. Siit leiavad koolieelses eas olevate laste vanemad infot ja nõuandeid seoses laste eneseteenindusoskustega.
Mida on lapsele lasteaeda vaja
Mida vältida
Enne, kui kirjutame soovitustest, mida on lapsele lasteaeda vaja, lisame nimekirja asjadest, mida
võiks vältida:
• paelte ja nööpidega riideid, mida laps ei oska ise selga panna;
• paeltega jalanõusid, kui laps ei oska veel ise paelu kinni panna;
• sõrmkindad, kui laps ei oska neid ise kätte panna.
Soovitused
• riided peaksid olema sellised, et laps saab nende selga panemisega ise hakkama;
• jalanõud peaksid olema sellised, mida laps saab ise kergesti jalga panna. Eelistada krõpskinnitusega jalanõusid.
Võimlemistunde on 1-2 korda nädalas ja selle jaoks on lapsele lasteaeda vaja võimlemisriideid:
• T-särki ja lühikesi pükse riidest kotis.
Ujumistunde on 1 kord nädalas. Selleks on lapsele vaja lasteaeda:
• Ujumisriideid – trikood või ujumispükse;
• Ujumismütsi – selleks võib kaasas olla riidest ujumismüts;
• Kapuutsiga dressipluus – basseinist tulles võivad lapse juuksed olla niisked ning mööda koridori rühma minnes võib esineda tuuletõmbust;
• Rätik – peab olema paraja suurusega, mitte liiga suur ega ka liiga väike.
Siseriiete valik sõltub rühma temperatuurist. Kui on rühmas jahe, tasub eelistada pikkade varrukatega särke ja pikki pükse. Kui rühmas on väga soe, võiks eelistada lühikeste varrukatega särke, kleite ja lühikesi pükse, seelikuid jne.
Siseriietest on lapsele lasteaeda vaja:
• särke – pikkade varrukatega särgid, lühikeste varrukatega särgid;
• pükse – pikad püksid, retuusid või sukkpüksid, lühikesed püksid, kleidid, seelikud, vastavalt siis sellele, kui soe rühmas on ja lapsevanema eelistusele;
• sokke – toasokid vahetab laps enne õueminekut;
• sandaalid – võiksid olla krõpskinnitusega, et lapsel oleks neid lihtne ise jalga panna
• pidžaama – paelteta, lihtsasti selga pandav.
Õueriided peaksid olema vastavalt aastaajale. Paksemad õueriided talveks ning õhemad kevadeks ja sügiseks. Ehk siis lapsele on lasteaeda vaja õueriideid vastavalt hooajale.
Õueriietest on lapsele lasteaeda vaja:
• müts – võib olla ka tuukrimüts või müts-sall;
• sall – torusall, hoiab kaela soojas;
• kindad – võiksid olla vetthülgavast materjalist;
• kombinesoon või jope ja pükste komplekt, võimalusel vetthülgavad. Olenevalt sellest, kui soojade õueriietega on tegemist, võib vaja olla ka kampsunit või pusa;
• jalanõud – kevadeks näiteks krõpskinnitusega tossud, vihmase ilma korral kummikud või veekindlad tossud, talveks soojad talvesaapad, külmemateks kevad-sügis ilmadeks kevadsügis saapad;
• Õueminekuks vahetab laps sokid.
Kapis võiks olla veel tagavaraks pesupükse ja teisi siseriideid, kamm ja kilekotirull või eraldi kilekotid.
Lapse riided ja jalanõud palume varustada lapse nimega.
